EESTI 100 AARET | Jägala juga on lummav igal aastaajal


JUGA
Jägala juga suvelFoto: OTT RAMMO

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Nagu paljud Põhja-Eesti jõed, saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit ja Jägala juga paikneb selle alamjooksul – uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Ihasalu lahte.

Jägala joast saab värskendust Foto: Bianca Mikovitš

Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on juga märksa kitsam. Jägala joa muudab lisaks suurele laiusele tähelepanuväärseks ka see, et Jägala on oma ligi 8-meetrise languga Eesti jugadest üks kõrgemaid.

Talve viimased hetked Jägala joal Foto: Andres Putting
Seotud lood:

Nende ligikaudu 3000 aasta jooksul, mil jõgi samas sängis on voolanud, on joa piir päris palju taganenud, jättes endast maha ligi 300 meetri pikkuse ja 10-14 meetri sügavuse kärestikulise kanjonoru. Joa taandumine jätkub ka praegu kiirusega paar cm aastas.

Jägala juga on osaliselt jäätunud Foto: Priit Simson

Joa tagant on võimalik ka läbi kõndida, eriti huvitav on seda teha pakaselisel talvel. Siis on juga suuremalt osalt jäätunud ja tardunud veemassidest tekib lummav jäätunnel. Täies kohisevas ilus on juga näha kevadise ja sügisese suurvee ajal.

On üsna tõenäoline, et tulenevalt joa erilisest ilmest on see olnud ka muistne kultuspaik. Alates 1959. aastast on juga looduskaitse all.

Seda tugeva vooluga jõge on inimesed läbi aegade ka oskuslikult enda heaks “tööle pannud”. Alates 13. sajandist on Jägala joa ääres asunud kolm vesiveskit. Koos hüdroelektrijaamade levikuga 20. sajandi alguses rajati 1917. aastal joa lähedale kõigepealt tagasihoidlik Jägala puupapivabrik. Kuid juba 1924. aastal rajati Jägala jõe alamjooksule suurejooneline Linnamäe hüdroelektrijaam, mis on oma kõrgetasemelise insenertehnilise lahenduse poolest ka ehitismälestisena kaitse alla võetud. Elektrijaama peahoone hävis II maailmasõjas, praeguse 1990. aastatel ehitatud peahoone arhitektiks on Raine Karp.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare