EESTI 100 AARET I Südamekujuline rabajärv on katkust pääsenud armastajate mälestuseks


EESTI 100 AARET I Südamekujuline rabajärv on katkust pääsenud armastajate mälestuseks
Parika raba kuulub kaitse alla.Loodusegakoos.ee

EESTI 100 AARET I Südamekujuline rabjärv on katkust pääsenud armastajate mälestuseks

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Parika Väikejärv on üks kolmest Parika raba kaitsealal olevast järvest. Paikkonda seostatakse mitmete legendide ja usumustega. Usutakse, et järvevesi on noorendava toimega.

Legend räägib, et aegadel, mil Eestimaad katk laastas, kohtunud just selles inimtühjaks jäänud piirkonnas noormees ja neiu. Nende vahel lahvatas armastus ning nad andsid omalt poolt panuse rahvuse jätkumisele. Kohale, kus katku eest põgenevad noored kohtusid, tekkinud aga südamekujuline järv, et toda rõõmsat sündmust aastatuhandeid mälestada.

Parika raba on kaitsealune raba. Valdavalt on tegemist kõrgrabaga, mis servadel läheb üle raba- või lodumetsaks. Enamik laukaid asub raba keskosas. Geograafiliselt paikneb Parika raba Võrtsjärve nõo põhjaosas, mis varem oli vee all. Raba on tekkinud Ürg- ja Suur Võrtsjärve kinnikasvamise teel ning on arenenud peamiselt lääne suunas.

Legendi järgi olevat Parika raba tekkinud Kalevipoja jalajälgedest, kui vägilane läinud Peipsi äärest Pärnusse mere kaldale. Kalevipoeg läinud suure kiiruga joostes. Maa tema jalge all olevat vajunud ning need kohad muutunud tümadeks soodeks. Seitsmes samm olnud Parika soo tekke põhjuseks.

Seotud lood:

Laudtee ümber järve
Parika rabas on mitu rabajärve ja -saart. Kaitseala pärliks on rabajärved: Suurjärv, Väikejärv ja Pühajärv.
Parika Väikejärv on kaitsealune looduslik rabajärv. Südamekujulise järve pindala on 4,7 ha, pikkus 370 m, laius 290 m, kõrgus 45 m ja kaldajoone pikkus 971 m. Veekogu toitub sademe- ja rabavetest ning põhjaallikatest.

Foto: loodusegakoos.ee, RMK

Parika Väikejärve õpperada (3,6 km) kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada või supelda noorendava toimega rabajärves. Õpperada kulgeb mööda Kuhjavere Küla Seltsi eestvõttel ehitatud laudteed, mis lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest.

Haruldased liigid
Parika metsades pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde. Selles piirkonnas elavad muuhulgas metsised, sookured ja tedred. Rabas ja selle ümbruses leidub ka üks maakonna suuremaid hallhaigrute kolooniaid.
Haruldasematest taimedest kasvavad kogu kaitsealal hajusalt kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel.
Parika raba turbalasundi paksus on 4–8 m. Raba eriilmelise elustiku kaitseks on raba põhjaosas loodud Parika looduskaitseala, lõunaosa on aga kuivendatud. Kraavitatud piirkond on rikas orhideede poolest. Raba põhja- ja lõunaosa vahel kulgeb Viljandi–Põltsamaa maantee.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare