EESTI 100 AARET I Rõuge Suurjärv – Eesti sügavaim järv


EESTI 100 AARET I Rõuge Suurjärv – Eesti sügavaim järv
Kaisa Äärmaa

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Rõuge Suurjärv asub sügavas ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Tegemist on Eesti sügavaima järvega, mis on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvee uuristava tegevuse tagajärjel. Peale mõne üksiku koha kaldaaladel on järve põhi kogu ulatuses kaetud mudaga. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid.

Viimase miljardi aasta jooksul on jää mitmel korral katnud suuri alasid maakera pinnast. Iga jääaeg kestis keskmiselt 40 000-60 000 aastat ja nende vahel olid 10 000-40 000 aasta pikkused jäävabad perioodid.

Viimane jääaeg lõppes umbes 10 000 aastat tagasi. Jäätumise keskusteks olid siis Gröönimaa ja Antarktika, mis on praegugi mandrijääga kaetud. Mandrijää kujutas endast tihket 2-4 kilomeetri paksust jääkilpi. Eestis võis jääkilp viimase suurima mandrijäätumise ajal olla umbes 1,5 kilomeetrit paks. Jää taandumise suund Eesti alal oli kagust loodesse. Taganemisel kujundas jääserv siinse pinnamoe, jättes maha sadu rändrahne ja veekogusid. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes nõgudesse ja orgudesse. Nii tekkisid paljud järved ja Läänemeri. Jää survest vabanenuna hakkas maapind aeglaselt kerkima. Loode-Eestis on maapind pärast jääaega kerkinud umbes 100 meetrit. Tänapäevalgi kerkib sealne maapind umbes 3 millimeetrit aastas. Kõige vähem on maapind kerkinud Kagu-Eestis – umbes 25 meetrit.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare