EESTI 100 AARET I Lauluisa kodumuuseum


DR.FR.R.KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUM
DR.FR.R.KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUMFoto: Raivo Tasso

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvaluule põhjal valminud rahvuseepos "Kalevipoeg" on eesti rahvusliku kirjanduse nurgakivi. Oma ärkamisaegse tegevuse eest pälvis ta rahvasuus austava nime - Lauluisa. Tema elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist, ja on linnakese üks esimesi ehitisi. Taastatud ajastuomase interjööriga memoriaalmuuseum annab suurepärase võimaluse tutvuda Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostaja elu ja loominguga.

Enne muuseumi külastamist veendu kindlasti, et muuseum on avatud https://lauluisa.ee/.

F. R. Kreutzwald (1803 –1882) sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Ta astus 1815. aastal saksa õppekeelega Rakvere algkooli, ilma et sõnakestki saksa keelt oleks osanud. Seejärel õppis ta Rakvere ja Tallinna kreiskoolis ning 1818.–1819. aastani oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Ta sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas paar aastat koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald õppis 1826.-1833. aastani Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, millest on ka tema nime ees kasutusel lühend dr ehk doktor. Tollases maailmas oli selline liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise üsna ainulaadne: ühest pärisorja pojana sündinud eesti soost noormehest saab ülikooliharidusega arst.

Kreutzwald asus 1833. aastal Võrru elama, kus ta kirjutas muuhulgas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas „Maarahva kasulist kalendrit“. Tema värsiloomingul, mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Kreutzwaldi peateos, rahvaluule põhjal valminud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. Neid jutte nagu ka „Kalevipoega“ on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Kreutzwald abiellus 1833. aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888). Nad said kaks tütart ja ühe poja. Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, kelle tütrel Alice’il aga enam lapsi ei sündinudki ning sellega katkes Kreutzwaldi järglaste liin.

Kreutzwald on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Kreutzwaldi monumendid asuvad Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas. Võrus tegutseb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Kool ja Fr. R. Kreutzwaldi nime kandev park. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“.

Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877). 1877. aastal müüs ta maja ning kolis Tartusse tütre ja väimehe juurde vanaduspõlve veetma.

1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Raha hankimiseks korraldati korjandusi, piduõhtuid, näitusi ja loenguid. 1926. aastal avatigi Kreutzwaldi mälestussammas, skulptoriks Amandus Adamson. Tänu Jakob Tedre aktiivsele tegevusele osteti Kreutzwaldi järeltulijatelt mööblit, raamatuid ja muidki asju. Muuseum avas uksed 1941. aastal.

Elumajas on taastatud ajastuomane interjöör, õuemajas kirjanduslik ekspositsioon, aidas Kreutzwaldi loomingust inspireeritud kunstiteosed, fotod, raamatute kordustrükid ja tõlked. Tallis on sõiduvahendid ning muinasjuttudest tuttavad etnograafilised esemed.

Muuseumi territooriumil asuvad veel kelder, saun, kaev, aed ja lehtla. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi mälestuspäev toimub iga aasta 14. detsembril. Sel päeval antakse kätte Kreutzwaldi mälestusmedal ja stipendium.

DR.FR.R.KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUM Foto: Raivo Tasso
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare