EESTI 100 AARET I Emumäe vaatetornist näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele


EESTI 100 AARET I Emumäe vaatetornist näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele
Lugeja foto

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Pandivere on karstiala, kust saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on muutumises tänapäevalgi. Pandivere kõrgustik on paene hiidkühm (läbimõõt ligi 60 km), mis asub 50–60 m kõrgemal kui tema ida- ja läänepoolsed naaberalad, mida liustikuvoolud on rohkem kulutanud.

Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks: see on kogu Eesti suurim puhta vee moodustumise ala.

Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mistõttu võib Pandiveret nimetada ka Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad ongi kõrgustiku suurim loodusrikkus.

Vaatetorn Lugeja foto
Seotud lood:

Kõrgustiku ja ka kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp on Emumägi

Mäe kõrgus merepinnast on 166,5 m ja suhteline kõrgus 80 m. Seega isegi suurem kui Suur Munamägi, mille suhteline kõrgus on 60 m. Emumäe kui loodusmaastiku kaitseks loodi 1978. aastal maastikukaitseala.

Emumäe vaatetornist näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Mäelt avanevad kaunid vaated idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule.

Hästi paistavad:

  • Endla soostik
  • Laiuse voor (144 m)
  • Kärde (110 m)
  • Kellavere mägi
  • Räitsvere mägi
  • Ebavere mägi
  • Laiuse, Koeru ja Simuna kirikute tornid

Palja silmaga paistavad tornist Rakvere vallimägi, Jõgeva ja Koeru ümbrus ning Peetri kirik. Võimsama kiikriga ulatub nägema ka Ida-Viru tuhamägesid. Vaatetorni tipust ulatub silm haarama nelja maakonda: Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa maastikke, mis on eriti kenad just sügisvärvides.

Uudistamist ka maa peal

Lisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja ehk Emumemme koda, päikesetõusumaja, vana kalmistu, „Kersna pink“ ning telkimis- ja piknikukohad. Maastikupargi külastamine on tasuline. Väljaspool lahtiolekuaega on vaatetorni võimalik külastada omal vastutusel.

Loe veel

Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt maganud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükkimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Sinna kohta, kust muld ära pilluti, tekkis soo — praegune Peetla soo.

Rahvasuu teab pajatada, et Emumäe harjale pidavat vanal ajal kirik ehitatama, kuid Vanapagan seganud seal pidevalt ehitustöid. Nii viidudki kirik siis Simunasse.

Oluline info

  • 1.05–1.10 on Emumäe maastikupargi külastamine tasuline. Tasumine ainult sularahas.
  • Korraga lubatakse torni kuni 20 inimest.
  • Väljaspool lahtiolekuaega on vaatetorni külastamine omal vastutusel.
  • Kodulehekülg: emumagi.onepagefree.com

Emumäge kasutati vanasti hiiekohana. Ka „Alg-Kalevipojas“ on Emumäest juttu kui hiiekohast:

Kuulsam püha hiiekene
Kasvis Viro rajadelle
Ühe kena mää otsas:
Emmo-määl vai Ebaveres.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare