Urose saared

Saared on inimeste tehtud ja protsess on põnev: alusmaterjaliks on poolemeetrised mättad, mis seotakse omavahel kokku, kuni nad kokku kasvavad ja nende peal on pilliroog. On ka osasid, mis ainult pilliroost.

Urose ujuvad saared. Puno, Peruu

Pilliroogu pannakse kogu aeg peale, sest vees olev alumine osa mädaneb ära ja pealmised kuivad kõrkjad murduvad kui nendel käia. Aga miskit ei lähe raisku – üks kena rohelises jakis proua rääkis et alumistes kihtides kasvavad tal kartulid. Saarte eluiga on nii 30 aasta ringis. Ka majad on ehitatud pilliroost. Ainus tugevast materjalist ja natuke kindlamal alusel olev ehitis mida ma nägin, oli kool.

Urose ujuvad saared. Puno, Peruu

Paarsada saartel elavat inimesed peavad end Urose hõimu kuuluvaks, kuigi tegelikult on nad segunenud ja räägivad ainult aimara keelt. Nad on imeilusti riides ja riietavad ka turiste hea meelega et siis koos tantsida, rääkida ja süüa. Vaatasin imetlusega, kuidas nad pilliroo peale ehitatud köögis süüa tegid (midagi põlema panemata) ja ehmatusega, kuidas üks väike laps ühte pilliroosse jäänud auku sulpsatas. Aga hops oli ta sealt väljas, väike kisa ja rahu oli majas.
Urose ujuvad saared. Puno, Peruu

Aimaradega tantsimine oli Peruus üldse mu lemmiktegevus – võtame paarilisega teineteisel käest kinni ja teeme monotoonse laulu saatel sama monotoonseid ringe. Rohkem üksteist ei puudutata ja mingeid hüppeid või plaksutusi ka ei tehta. Roosa jakk seljas ja uhke kübar peas, keerutasin end vetruval saarel pool tundi. See oli väga väsitav!
Urose ujuvad saared. Puno, Peruu

Aga millised värvid – kollased pilliroo saared sinise vee ja taeva taustal, mille peal elavad väga värviliselt riides ilusad inimesed, kes elavad täiesti ainulaadset elu ja teevad imelist käsitööd, mille peamiseks sümboliks on inkade jumalanna Pachamama.
Urose ujuvad saared. Puno, Peruu

Veel hämmastavaid kohti Peruus, mida kinlasti vaadata tasub Nazca liinid, Macchu Pichu, Raqchi küla ja varemed ja Sillustani hauasambad.