Reisijatel on õigused ka lennu hilinemise korral, mitte ainult tühistamisel
Reisijal on õigus toitlustusele ja jookidele võrdeliselt ooteajaga, vajadusel majutusele ning kahele tasuta telefonikõnele, faksiteatele või e-kirjale juhul, kui:
kuni 1500 km lend hilineb kaks või enam tundi;
üle 1500 km EL sisene lend hilineb kolm või enam tundi või 1500–3500 km pikkune muu lend hilineb kolm või enam tundi;
EL piiridest väljuv üle 3500 km pikkune lend hilineb neli või enam tundi;
Kui lend hilineb enam kui viis tundi on reisijal õigus ka piletiraha tagastamisele. Piletiraha tagastamise õigus tekib üksnes siis, kui reisija otsustab reisi mitte jätkata hilinemise tõttu ehk reisija ei saa samaaegselt jätkata reisi ning nõuda piletiraha tagastamist.
Euroopa Kohus on laiendanud hüvitise saamise õigust
Kuigi EL määrus ei kehtesta hüvitise õigust lennu pikaajalise hilinemise olukorraks, on Euroopa Kohus oma kohtuotsustes laiendanud hüvitise saamise õigust ka lennu pikaajalisele hilinemisele.
Kui lend lõppsihtkohta hilineb kolm või enam tundi, on reisijal õigus hüvitisele summas 250-600 eurot olenevalt lennudistantsist. Euroopa Liidu piiridest väljuvate üle 3500 km pikkuste lendude hilinemise korral alla 4 tunni võib lennuettevõtja vähendada hüvitist 50 protsendi ulatuses. Lennu pikaajalisel hilinemisel ei teki õigust hüvitisele, kui lennuettevõtja suudab tõestada, et lennu pikaajalise hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
Erakorraliste asjaolude loetelu on määruses esitatud mitteammendavalt, kuid valdavalt käsitletakse erakorralistena poliitiliselt ebastabiilseid olusid, lennu tegemiseks sobimatuid ilmastikutingimusi, turvalisuse ohtu, ettenägematuid lennuohutuse seotud vajakajäämisi, mille alla loetakse ka tehnilisi rikkeid, ning streike.
Iga rike ei ole automaatselt erakorraline asjaolu
Erakorralistest asjaoludest on just tehnilised rikked kõige raskemini hinnatavad, kuivõrd tehnilised rikked kuuluvad erakorraliste asjaolude alla üksnes piiratud olukordades. Euroopa Kohus on selles osas andnud mitmeid tõlgendusi. Esiteks on kohus leidnud, et tehniline probleem kuulub mõiste „erakorralised asjaolud” alla vaid siis, kui see probleem tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.
Teiseks leidis kohus hiljutises kohtuotsuses, et rike, mille põhjustas teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine, on kahtlemata ootamatu sündmus, kuid niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Seetõttu on lennuettevõtja tegevuses niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning lennuettevõtja ülesanne on tagada õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta toimimine. Samuti rõhutas Euroopa Kohus, et on tehnilisi probleeme, mis võivad siiski kuuluda erakorraliste asjaolude alla. See on nii näiteks olukordades, kus lennuettevõtja lennukipargi moodustavate lennukite tootja või pädev ametiasutus avastab, et need lennukid – olgugi et juba kasutuses – on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust. Nii on see ka õhusõidukile sabotaaži või terrorismiga põhjustatud kahjustuste puhul.
Isegi, kui lennu hilinemisega ei kaasne kohustust maksta hüvitist (st lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud), on reisijal siiski õigus hoolitsusele. Siinkohal tasub märkida, et Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et juhul, kui lend hilineb enam kui 5 tundi ning reisija otsustab seetõttu reisist loobuda (st otsustab piletiraha tagastamise kasuks), ei ole lennuettevõtjal kohustust maksta hüvitist lennu pikaajalise hilinemise eest olenemata sellest, kas hilinemine tekkis erakorraliste asjaolude tagajärjel või mitte.
Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et õigust hüvitisele tuleb laiendada ka ümberistumistega lennu reisijale, kelle esimene lend väljus väiksema hilinemisega, kui 2, 3 või 4 tundi, kuid kes selle hilinemise tõttu jõudis oma lõppsihtkohta kavandatud saabumisajast enam kui kolm tundi hiljem. Selline on näiteks olukord, kus ümberistumistega lennu esimese lennu hilinemise tõttu jääb reisija maha jätkulennust ning alternatiivse lennu tulemusel jõuab lõppsihtkohta kavandatust kolm või enam tundi hiljem.
Hüvitist tuleb ise küsida
Kui lend hilineb lõppsihtkohta üle kolme tunni ning reisija soovib nõuda lennuettevõtjalt hüvitist, tuleb esitada kaebus lennuettevõtjale. Tegemist ei ole automaatse hüvitisega, mis tähendab, et reisijal tuleb hüvitist nõuda omal initsiatiivil. Kui lennuettevõtja ei vasta reisija kaebusele mõistliku aja jooksul või kui reisija ei ole nõus lennuettevõtja vastusega, on reisijal õigus esitada kaebus liikmesriigi rakendusasutusele vastavalt territooriumile, kus intsident aset leidis.
