EESTI 100 AARET | Aidu karjäär — üks omanäolisemaid tehismaastikke meie maal, millel on põnev ajalugu ja veel põnevam tulevik
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Nelja kuu jooksul käime läbi 100 Eesti paika ja objekti ning sama saad teha sina!
1974. aastal avati Ida-Virumaal Oktoobri põlevkivikarjäär. Kunagine pealmaakaevandus kannab tänapäeval nime Aidu karjäär. Aastas kaevandati seal ligi 2,4 miljonit tonni põlevkivi, 38 tegutsemisaasta jooksul kaevandati põlevkivi kokku umbes 90 miljonit tonni, millest piisaks, et läita miljon lambipirni 70 aastaks. Karjääri kogutoodanguga võiks täita Võrtsjärve lausa neli korda. Karjääri pindala (34 km2) on aga võrdne umbes kahe Kihnu saare omaga.
Karjääris töötas ka Nõukogude Liidu suurim ekskavaator, mille peal töötas ühes vahetuses korraga lausa seitse meest: masinist, kaks esimest abi, kaks teist abi ja kaks lukksepp-määrijat. Ekskavaatori kopa maht oli 35m3. Selle suuruse mõistmiseks võib näiteks ette kujutada piklikku koridori laiusega 1,75 meetrit, pikkusega 10 meetrit ja kõrgusega 2 meetrit — just niipalju põlevkivi mahtus igasse kopatäide. Masin kaalus 4021 tonni. Seda võib võrrelda näiteks 27 sinivaala või 2800 Mini Cooperi kaaluga.
Aidu karjäär lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesinine laguun. Kattekivimid — karbonaatsed kivimid ja lubjakivi — lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke Eestis, mis on leidmas uut tähendust turismiatraktsioonina. Vaatamata sellele, et keskkond on tugevasti inimese poolt kujundatud, pakub karjäär tänapäeval suurepärast puhkevõimalust.
2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. Aidu Veemaa on rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiavad elavana vee peal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, purjetamine, matkamine jms. 2013. aasta augustis valmis spordikeskuse keskmeks olev 2,3 km pikkune, 162 m laiune ning 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mille rajas Eesti Energia. Kaks ekskavaatorit Tark Öökull ja Aidu Kajakas tõstsid kanali rajamiseks ringi 5 miljonit tonni mäemassi.
Lisaks veespordikeskusele on endisele põlevkivikarjääri alale kavandatud tuulepark, Kaitseliidu lasketiir, aheraine taaskasutusala ja erinevad puhkevõimalused. Samuti on Aidus piirkondi, mida katab noor mets, kus elab palju metsloomi (karu, põder, metssiga, metskits jt). Aastate jooksul on endisele kaeveväljale istutatud üle 4 miljoni puu.
Vaata videost, kui ilus see paik välja näeb!
