Tänapäeval pisut boheemliku auraga Supilinn on Tartu vanimaid asumeid. Millal omaaegset agulit Supilinnaks hakati nimetama, ei olegi täpselt teada. See näib olevat kasutusse tulnud Nõukogude ajal. Supilinn oli algselt vaeste linnaosa, kus maju püstitati sellest, mis kätte juhtus. 18. sajandi lõpul Tartus möllanud suur tulekahju hävitas kogu puithoonestuse ja seetõttu on Supilinnas enamasti 19. sajandist pärinevad puitmajad. Traditsiooniliselt olid Supilinna suuremõõtmelised krundid piklikud, täis rohelust ja elamud paiknesid tänavajoone ääres, mitte aia sügavuses.

Nõukogude perioodi lõpul oli Supilinnal elukohana üsna halb maine, seetõttu plaaniti siinne hoonestus lammutada. Ühe variandina kaaluti siia ülikoolilinnaku väljaehitamist. Tänapäeval on asum muutumas hinnatud elupiirkonnaks. Praegusi Supilinna elanikke iseloomustab tugev kogukonnatunne; tegutseb Supilinna Selts, mis on vanim linnaosaselts Tartus.

2013. aastal valis mainekas reisiajakiri Travel and Leisure Supilinna maailma 15 kõige kummalisema linna hulka. Ajakirja hinnangul seisneb Supilinna eripära nii nimes, tänavanimedes kui ka tema erilises miljöös. Supilinn on muuhulgas ka populaarse lastekirjaniku Mika Keräneni raamatute tegevuspaik. Keränen on kirjutanud: „Supilinn pole lihtsalt maalapike Emajõe luhal. Supilinn sümboliseerib aega ja elustiili, mis on enamikus Euroopas läinud kaduviku teed.“

Vaata kindlasti galeriid Supilinna avatud hoovide päevast eelmisel aastal — siis tunned seda tõelist Supilinna hõngu ja romantikat: