PÕNEV: Läti folkloor ja traditsioonid

 (1)
PÕNEV: Läti folkloor ja traditsioonid
Unsplash

Läti folklooripärand on rikkalik ja erinevaid kombeid on palju. Suurem osa riigist on küll kristlik, kuid samas on säilinud ka aastasadu tagasi tähistatud kombeid. Üks tuntuim püha, mida laialdaselt tähistatakse on suvine pööripäev 23. ja 24. juunil. See on tuntud kui Ligo ja selle tähistamist võib võrrelda uue aasta pidustustega.

Vanad traditsioonid

Läti folkloor on rikkalik jumaluste, rahvalaulude, muinasjuttude ja legendide poolest. Viimased räägivad näiteks esivanemate elust. Kõige paremini väljenduvad need traditsioonid aga suvel jaanipäeva pidades, sest just siis räägitakse omavahel erinevaid jutte. Samas joostakse talvel marti, veebruaris tähistatakse vastlaid ja lihavõtete ajal värvitakse mune. Suhteliselt sarnane eestlastele.

Hea ülevaate erinevatest tavadest saab näiteks Läti Etnograafilises Vabaõhumuuseumis Riias. Seal on erinevad töötoad ja palju tegevusi eriti suvisel perioodil, mis annavad hea ülevaate, milline oli lätlaste eluolu sada ja enam aastat tagasi. Kes soovib aga vanemate traditsioonidega lähemalt tutvuda, siis igal aastal toimub 1236. aastal toimunud Saule lahingule pühendatud festival Baltijas Saule. Kavas on nii mõõgavõitlus kui ka etnoroki kontsertid.

Seotud lood:

Sarnaselt eestlastele toimub ka lätlastel üldlaulu- ja tantsupeod, mis leiavad aset iga viie aasta järel ja kus esinevad parimad koorid ja tantsugrupid. See sai alguse 1864. aastal, kui kuus meeskoori otsustasid ühise esinemise korraldada. Lauldi peamiselt vaimulikke laule ja rahvalaule. Esimene üldlaulupidu toimus aga 1873. aastal. Tavaliselt osaleb laulupeol rohkem kui 30 000 inimest.

Samuti toimuvad jõulude ajal erinevad laadad, kus müüakse käsitööd, ehteid ja igasuguseid muid toredaid asju, mis annavad edasi esivanemate stiili. Vanu traditsioone saab näha ja tundma õppida ka iga kolme aasta tagant toimuval rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica.

Jaanipäev Läti moodi

Jaanipäev toimub 23. ja 24. juuni vahelisel ööl. Ürituse raames punuvad inimesed tammeokstest ja põllulilledest pärgi, rüüpavad õlut, söövad köömnejuustu ja loomulikult ei puudu laul, tants ja üks korralik saunaskäik. Inimesed sõidavad linnast välja maakohtadesse, et teha lõket ja tähistada jaanipäeva looduse keskel. Kuna tegemist on talupoegade paganliku pühaga, siis on just metsade keskel selle tähistamine kõige sobilikum koht. Ühesõnaga toimub kogu tähistamine sarnaselt eestlastele ja ega neil ilm ka parem pole.

Loe veel

Millised on aga vanad traditsioonid, mida esivanemate esivanemad teha armastasid? Näiteks kaunistati tube kase-, tamme- ja pihlakaokstega. Kaunistuseks sobisid ka sõnajalad, härjasilmad ja kastehein. Ukse juurde võis panna näiteks nõgeseid ja ohakaid. Viimased pidid pererahvast hoidma kurja eest. Ka lätlased hüppavad üle lõkke – see aitab puhastada kõigest üleliigsest. Paarid harrastavad seda traditsiooni aga käsikäes, sest nii aitab tule võlujõud tugevdada nende suhet. Mis aga paaridesse puutub, siis on legend, et just jaanipäeval võib näha müstilist ja salajast sõnajalaõit. Siiani pole seda keegi küll kohanud, ent selle otsimine on aastasadu olnud paarikestele hea ettekääne kuskil privaatselt omaette olla.

Allikas: Latvia.travel

VAATA LISAKS: RIIA PARIMAD KOHVIKUD

VAATA LISAKS: KUHU LÄTIS MINNA

VAATA LISAKS: MUUSEUMID, MIDA LÄTIS KÜLASTADA

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare