Neli sajandit enne meie ajaarvamise algust kirjeldas vanakreeka meresõitja Pytheas kaugel põhjas asuvat saart Ultima Thule (müütiline maailma äärel asuv saar), kus barbarid näitasid talle kätte Päikese magamaheitmise koha. Suure tõenäosusega oli see Kaali kraater. Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli.

IMG_3609.JPG

Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemise läbi umbes 7500 aastat tagasi. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s. 5-10 km kõrgusel meteoriit lagunes ja sadas maapinnale tükkidena. Suurim tükk, mille kiirus oli maapinnani jõudes 10-20 km/s ja mass 20-80 tonni, tekitas Kaali peakraatri. See on 110 m lai ja 22 m sügav. Peakraatri läheduses on veel 8 väiksemat kraatrit, kuid tõenäoliselt pole kõiki kraatreid veel leitud. Aja jooksul tekkis Kaali kraatrisse järv, mille sügavus on 1 - 6 m; selle veetase sõltub sademete hulgast ja põhjavee tasemest.

Kokkupõrkest tekkinud plahvatuse järel tabas ümbruskonda suur kaos – plahvatus oli sedavõrd võimas, et sellest vallandunud energia tuhastas kraatrist 6 km raadiuses eluslooduse. Kraatri põhjustanud meteoriidi kineetiline energia oli aga pea sama, mis Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatuses.

Plahvatuslik sündmus vapustas muistseid Läänemere rahvaid, see on põimitud nende pärimusse ja Kaali on paigana muutunud pühaks. Näiteks on Saaremaa regilauludes vihjeid põlevast taevast või saarest. Meteoriit langes Saaremaale idakirdest, üle Ida-Virumaa. Sestap uskusidki muistsed eestlased, et saarlaste jumal Tarapita, kes sündis Virumaal Ebavere mäel, lendas Saaremaale.

Sportlane Jaan Roode kõndis Saaremaal, mööda tasakaaluliini üle Kaali meteoriidikraatri, liin 110 m pikk, 22 m kõrgusel ja liini laius 2,5 cm

Arheoloogid on leidnud Kaalist rauasulatuskohti ja kivimüüri jäänuseid kraatri serval. Selgusetu on, miks ehitati järvele müür ümber. Räägitakse, et seal viidi läbi muistseid usurituaale. Müstiline Kaali kraater on andnud ainest mitmete legendide tekkeks:

Kord olnud Kaali mõisahärral 12 last, esimene poeg ja viimane tütar. Kõige noorem tütar võtnud noorema venna endale meheks. Vend armastanud väga oma õest abikaasat, sest see olnud ta meelest kõige ilusam inimene maailmas. Pulmaõhtul kutsutud õpetaja mõisa pruutpaari laulatama. Kojusõidul ütelnud õpetaja kutsarile: „Sõida nüüd nõnda koju, et sa mitte tagasi ei vaata!“ Kutsar tundnud huvi, mis salajasi asju tema selja taga tehakse ja vaadanud tagasi. Kohe vajunud mõis ühes pulmarahvaga maa alla. Nii tekkinud Kaalijärv. Veel praegugi võib järve sügavuses näha mõisa varemeid.

Kunagi olla tahetud mõõta Kaalijärve sügavust, mis olevat põhjatu. Loodi nöör polnud aga põhja ulatanud. Kui see välja tõmmati, siis rippunud selle küljes katel, milles verine oinapea.

Pole võimatu, et Kaalis aset leidnud loodunähtus jättis oma jälje ka antiikkultuuri ja -­mütoloogiasse. Arvatakse, et Kaali meteoriidi langemisega on seotud 7. sajandil eKr Rooma kirjaniku Vergiliuse vahendusel kirjutatud müüt Päikesejumala Heliose pojast Phaetonist, kes isalt võetud kaariku üle kontrolli kaotas ning Jupiteri piksenooltest tabatuna päikesevankriga Eridanose jõkke paiskus. Phaetoni langemist maale seostatakse meteoriidiga. Heliose hobused jooksid laiali mitmes suunas, seda seostatakse meteoriidi purunemisega, kui see atmosfääri tungis. Pilk maakaardile veenab meid, et Saaremaa ja Kreeka asuvad ühel meridiaanil, seega ei pruugi see seos olla pelgalt ettekujutus, kuna katastroof võis mõju avaldada väga kaugele.

Igal juhul peidab Kaali kraater endas tänapäevani müstilisi saladusi, pakub kaunist vaatepilti ja tuletab meelde loodusjõudude piiritut võimsust.

Kaali muuseum.jpg

Kaali Külastuskeskuse muuseumi lahtiolekuajad:

juuni-august
iga päev 9.00-20.00

september-mai
vastavalt tellimustele