EESTI 100 AARET I Varemeis neobarokne mõisahoone Ungrus


EESTI 100 AARET I Varemeis neobarokne mõisahoone Ungrus
Delfi lugeja

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-1899 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist — neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss oli Ungru ehitajatele ka muus osas eeskujuks. Romantiline legend räägibki, kuidas aadlihärra armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodumaal Merseburgis. Paraku aga neiu haigestus ja suri ning lossi ehitus jäi lõpetamata.

Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga.

Seotud lood:

1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis aga tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. 1908. aastal suri lossi peremees Ewald von Ungern-Sternberg Peterburis reisil olles. Krahvi soovi kohaselt toodi ta rongiga Haapsallu ja kanti pooleliolevasse Ungru lossi, kus ta veetis – küll juba surnuna – oma ainukese öö.

Peremeheta loss hakkas rüüstamiste tagajärjel lagunema juba I maailmasõja ajal. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel pärast II maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960.aastateks varemeiks. 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud.

Kaasajal veidi korrastatud lossivaremetele on teravaks kontrastiks samas asuvad nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemed. Ka suur mõisapark on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud.

Oluline info

  • Ungru lossi varemed on varisemisohtlikud!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare