Kreekas asuvates Meteora kloostrites elati keskajal muust maailmast isoleerituna: vajalik toit ja muu varustus tõmmati köitega püstloodis kaljuseinte najalt üles. Köis läks katki siis, "kui jumal tahtis", enne seda välja ei vahetatud.

Ega elu praegugi seal väga palju muutunud pole: endiselt elavad kloostrites mungad, kuid muu maailmaga suhtlevad nad juba rohkem, sest tegemist on ikkagi maailmakuulsa turistiatraktsiooniga. pealegi ehitati eelmise sajandi 20ndatel kloostritele mugavamad ligipääsud.

Athose saare kloostrikompleksi järel suuruselt teine õigeusukloostrite kogum Kreekas koosneb kuuest kloostrist, mis asuvad liivakivist looduslikel sammastel. 9. sajandil sinna esmakordelt elama asunud mungad rajasid esialgu lihtsad eluasemed ehk onnid ja koopad kuni 550 meetri kõrguste kaljude otsa. Praegu on alles kuus kloostrit, igaühes elab alla kümne inimese. Neli kloostrit on asustatud meestega, kaks naistega.